Võuküla ajalugu

Võhandu orgVõuküla asub maalilise Võhandu, Voo ehk Võu jõe ürgoru veergudel. Küla on esmakordselt mainitud 1582. aastal, tollal nimetati Woia ja külas olnud seitse talu. Võuküla linnamägi Kindralihaud asub külasüdamikust ligemale kilomeetri allavoolu Võhandu kõrgel vasakkaldal. Linnuseõu on ümbritsetud poolkaares valliga ning külgneb jõe poolt Võhandu varisenud kaldajärsakuga. Välisilme järgi on teadlased linnuse dateerinud II aastatuhande algusesse ja nende arvates on pigem tegemist viikingiaegse väikelinnusega kui hilisrauaaegse kaitserajatisega, sest kultuurkiht on õhuke või peaaegu olematu. Vanarahvas pajatab linnamäele sängitatud Rootsi kindralist Kolbergist, kellele olevat hauda kaasa pandud uhke kuldmõõk. Teise pärimuse kohaselt avaneb nelipüha öösel kell kaksteist maapõu ning pääseb suure varanduse juurde.

Kondsa Kaarel lõõtsagaJaan Vahtra kirjutab 1937. aastal „Metsajärves” Võu-lellest ehk oma isa vennast Võukülas. Tema nimi oli Kaarli Konsand, Võukülas kutsuti teda Kondsa-Kaarliks. Ta olnud kakskümmend viis aastat Venemaal soldatiks ja käinud Türgi sõjas. Ta mõistis kõnelda võõraid keeli, oli pool maailma läbi käinud ja tal oli palju raamatuid.

Luule Kirotosk Võuküla koolisVõuküla on muistne asulakoht ja on teada, et 1815. aastal tegutses siin külakool, koolmeistriks kohalik mees Konsa Jakob. Võuküla oli 1848. aastal Räpina vallas laste arvult 136 õpilasega suurim külakool. Zerna Tõnu mäletab isa jutustatud lugu: „1810. aastal sündinud Peedo Zernask kündis põldu. Mõisnik sõitis mööda, pidas hobuse kinni ja küsis: Kas sa lugeda mõistad? Peedo vastas: Mõistan küll! – Rehkendada mõistad? – Mõistan küll! – Laulda mõistad? – Mõistan küll! Peedo võttis mütsi peast ja laulis ühe kirikulaulu. Mõisnik ütles: Tuleval talvel oled sina meie külas kooliõpetaja.”

Võuküla sildVõuküla asukoht on soodne – küla paikneb vee- ja maanteede ristumiskohas. Võuküla koolis õppinud Luule Kirotosk-Kangro on öelnud, et see kool ühendas Leevaku ja Ruusa, Kanasaare ja Soosaare külad. Viimati nimetatud küla on tänapäeval unustusehõlma vajunud, Soosaare küla piirkond on nüüd enamuses Kassilaane all. Võuküla on laienenud Leevaku poole, küla silt on juba Härghannas, kui Räpina-Põlva maanteelt Ruusale pöörata. Vanasti oli selle koha nimi Puusta, praegu elab endises Puusta karjamõisas Senta Sepp oma lastelastega. Võuküla kool viidi 1939. aastal üle Ruusa raudteejaama lähedusse Hakmanni majja ja nimetati paari aasta pärast ümber Ruusa kooliks.

Üks Võuküla nimekatest meest oli Johannes Mälton, kes sündis 8. septembril 1881, omandas arstikutse, oli alates 1912 aastast Võru maakonnaarst ja 1928. aastast Võru Arstide Seltsi esimees, Eesti Wabariigi Sotsiaalministeeriumi Tervishoiu ja Hoolekande Talituse abidirektor ning Kodanliku Õhukaitse nõukogu liige. Joh. Mälton oli 1921. aastast Eesti Punase Risti III klassi, 1927. aastast Eesti Punase Risti II järgu II astme ja 1938. aastast Valgetähe III klassi teenetemärkide kavaler. Johannes Mälton on Kalev Mältoni lell.

Pr. M.MägiKuusiku talu on helilooja, pianisti ja maalikunstniku Malle Mägi sünnikodu. Tema vanavanemad Joosep ja Mari jätsid Sulsi talu lastele ning ostsid „mülgetu pääle” Kuusiku talu, kus 15. novembril 1904 sündis Suurmann Hindriku perre neljanda lapsena Marie Magdalene Suurmann, kes sai tuntuks Malle Mägi nime all. Ta õppis Tallinna Konservatooriumis Artur Lemba klaveriklassis, 1943. aastal siirdus end täiendama Viini ja Berliini, naases kodumaale, kuid samas oli sunnitud läheneva rinde eest Läände põgenema. Malle Mägi jätkas maalikunsti- ja muusikaõpinguid Ameerikas, doktoriväitekirjas käsitles ta eesti rahvaviiside struktuuri ja nende seost algupärase tekstiga. Palju ilusaid hetki saatis ta mööda maalides. Ameerika avastamise 200. aastapäeval kingiti USA presidendile G. Fordile maal „Trummar John”, millel Malle Mägi on kujutanud ühte esimest Ameerikasse tulnud eestlast aastal 1654, meest nimega John Schallbrick. 1990ndatel külastas pr Mägi mitmel korral noorusmaid Räpina kihelkonnas, käis Kanasaares ja Võukülas „mülgetu pääl”. Malle Mägist on koostanud uurimuse Lehvi Samuel, Malle isa ja Lehvi vanaisa olid vennad. Kuusiku talus elas viimati Pari Mart ehk Peedoski Martin oma naisega, nüüd on vanad hooned lammutatud.

Võukülast on pärit teinegi muusik. Kalti talus, kus praegu elab Tiia Tarassov oma perega, nägi 22. oktoobril 1924. aastal ilmavalgust Sulev Kald, dirigent ja muusikapedagoog. Ta lõpetas Richard Ritsingu klassis Tartu muusikakooli, õppis edasi Moskvas. Töötas dirigendi ja muusikapedagoogina Võrus ja Tartus, olnud koolinoorte üldlaulupeo üldjuht, kirjutanud koori- ja soololaule.

mae raudseppOma onu Kaldi Edgari Kalda talus hakkas turismi arendama
Mae Raudsepp
, kes 1990ndate alguses tuli Tartust tagasi Võukülla. Tootmiskoondise Almeta juhtimiskogemustega tarmukas perenaine oskas koha hästi sissetöötada, külastajatest puudus polnud. Talus oli üle kümne tõuhobuse, ponid, kitsed, lambad ja hulgaliselt kodulinde, kokku ligemale kolmsada pead. Turismitalu kiire ja õnnetu lõpp saabus pärast 2004. aasta kriminaalset novembriööd, mil sulane käe perenaise vastu tõstis.

Comments are closed