Ruusa küla ajaloost

Ruusa asub maalilise Võhandu jõe ürgoru kaldal. Ajalooallikates on kirjas, et feodaalajal pidas siin üks vaene Krussi nimeline sakslane mõisat – sellest ka nimi Krusa Moysa. Ruusa oli 18.-19. sajandil Toolamaa abimõis, 20. sajandi alguses oli omanikuks

Ruusa mõisa ait-kuivati

Ruusa mõisa ait-kuivati

Ludwig Hammer, kellele kuulus ka Toolamaa.

Ruusa raudteejaama lähedal võeti metsa maha ja juuriti kändeAastatel 1929-1931 ehitati Tartu-Petseri laiarööpmeline raudteeliin ja raudteesild üle Võhandu jõe ning tüüpkavandi järgi suur jaamahoone. Ettevõtlikud talumehed ehitasid raudtee lähedusse kahekorruselised majad, mille alumistel korrustel kaupluseruumid avati. Raudtee ääres asusid suured laoplatsid.

1930. aastate alguses ostis Ruusa mõisa Marie Puhk, Eesti edukate ärimeeste Puhkide õde. Mõisat korrastades lasi ta puidust häärberi kahekordseks ehitada, lisaks verandad ja terrassid, kust avanesid suurepärased vaated. Ruusa oli Marie Puhki poja Joakim Veimarni noorusmaa, mida ta võõrsilt igatsema jäigi. Mõisahäärber on lammutatud, sellel kohal asub 1980. aastate lõpust uus hoone, milles praegu tegutsevad kool ja kultuurimaja. Ruusa mõisakompleksist on säilinud rida maakivist hooneid: tall-tõllakuur, laut, ait-kuivati ja saun. Ruusal kasvab veel vanu õunapuid endisest Puhkide aiast ning pargis asub pärnade ring. 2010. aasta augustitormis murdus maha pärn, mille juurte alt ilmus nähtavale tsaariarmee mõõk.

1939. aastal toodi Võuküla algkool üle Ruusa jaama lähistel asuvasse Hakmanni majja ja jätkas tööd 6-klassilisena.

Eesti Vabariigi algaastail moodustati Ruusa riigimõis, ka pärast Marie Puhki Eestist lahkumist, hiljem Ruusa sovhoos, millega ajapikku ühendati ümberkaudsed külad ja ühismajandid. Ruusa sovhoosi direktoriks oli pikka aega Gustav Sahtel ja ühismajandi viimastel aastakümnetel Väino Kivioja.

Comments are closed