Ristipalo küla ajaloost

Ristipalo on Põhjasõja-aegne lahingupaik. Enne Narva lahingut hõivasid Petserist tulnud Vene väed ka Räpina, kuid seejärel taanduti.
Kui Karl XII läks 1701.a. oma peavägedega Riia alla, üritas B.P.Sheremetev Liivimaal initsiatiivi haarata. W.A. Schlippenbachi peakorter asus Kirumpääl. Räpina oli üks rootslaste tugipunkte.
1710.a. paiku asusid siia Venemaal tagakiusatud ratsakolnikud. Selleks andis neile loa kindralkubernr A.D. Menšikov. Rajati klooster, koos sinna varjunud väejooksikutega hariti üles põllud ja hakati kala püüdma. Ent mõne aja pärast läänistas Peeter I need maad krahv Jagubinskile, kes müüs mõisa edasi. Kui klooster läbi otsiti, et vejooksikuid kinni püüda, lahkusid siit ka mungad.

Lokuta külas Räpina-Võõpsu teest paremal kasvab looduskaitseall olev dekoratiivne mänd, mille ümbermõõt on 4,35 m ja kõrgus 28 m.

Comments are closed