Pääsna küla ajaloost ja pärandkultuuri objektidest

Pääsna külas

Pääsna külas

Pääsna on väga vana küla, esmakordselt nimetatud 1558. aastal. XIX sajandi kaardi järgi oli seal tihe asustus. 1926. aastal nimetatakse raamatus „Võrumaa maateaduslik, tulunduslik ja ajalooline kirjeldus” Räpina kihelkonna Veriora valla külasid: Haavapää, Jõevaara, Kullamäe, Metsavaara, Pahtpää, Pääsna, Palo-Pääsna, Pindi, Soohara, Süvahavva, Vareste, Viluste, Viruste, Tsirkse.

Rootsi aigu olid Pääsna külas surnuaed, kool ja palvemaja. Arheoloogid käisid siin venne aigu kaevamas. Kunagi vanasti olnud Soohara külas hobusevargad. Neid aeti taga, nad põgenesid meie kandis üle Võhandu jõe, jõudsid teisel pool mäe otsa ja vaatasid tagasi ning ütlesid: Nüüd oleme pääsnü! Saigi koha nimeks Pääsna. Võhandu jõel on siin all kolm jõesängi,” teab rääkida kohalik elanik, Ruusa sovhoosis aastakümneid traktoristina töötanud Kans Meeri. Ta jätkab: „Talvel naljalt üle jõe ei

Pääsna sild

Pääsna sild

pääse. Jää on salakaval. Pääl om jää, aga alt uhab vesi. Kevadel on jää lookas. Kunagi ühel jahimehel uppus koer ära, kui hakkas üle jää minema. Meil on praegu silla asemel purre. Sakslased lasid sõja ajal silla puruks. Siit läks läbi kõige otsem tee Põlva ja Petseri vahel. Eesti ajal olnud siin pudi-padi kauplus, pääle sõja ei ole enam olnud. Pääsnal oli veski, kus tehti jahu ja vanutati riiet. Viimati jahvatati umbes 1990. aasta paiku. Katus läks katki ja varises kokku. Venne aigu, 1948. aasta sügisel, tehti Pääsnale kolhoos Võitlus. Sooharas oli kolhoos Uus Ilm. Liitmine oli umbes 1957. aastal. Võitluse jagu läks hiljem Ruusa sovhoosi alla ja Uus Ilm sai Veriora sovhoosile. Pääsna on kuulunud erinevatel aegadel mitmete külanõukogude alla: Ruusa, Leevi, Peri ja Alaküla. Üle jõe elavad Pääsnal Aia ja Gutjuma. Teised on Jõevaara, Metsavaara ja Lahu külades. Ma ei tea, miks sellised nimed on.

Ravitsejaid siinkandis ei tea olevat. Vanasti olnud külas naised, kes sünnitust vastu võtsid. Kuidas neid nimetati, kas

Pääsna küla rahvas

Pääsna küla rahvas

ämmamoorid või? Innembä kutsuti inemeisi tõistmuudu – Undo Juula ja Kriimbergi Miili. Viimane olnud alati väga ära värvitud ja kübar peas, rahvas hakkas teda nii hüüdma. Kutsuti ka talu järgi. Kivisilla Ilmarit kutsuti Mäha Ilmar, pärast tuli välja, et on Mäha talust. Pindi Jakobist sai pärast Pindmaa. Soohara Viiardeid kutsutakse Hurmi Prits.

Metsad on siinkandis huvitavate nimedega: Tõrvlaane, Jõhkasuu, Haudesmäe. Viimases olid metsavendade punkrid. Igaühel oli oma heinamaa ja igal heinamaal oli nimi. Vana siloaugu juures oli Järveniit. Mähari all siinpool jõge on Rõuhteniit.

Eestiajal olid Viromäel, Kivisilla nuka pääl, tuletõrje peod ja jaanituled. All oli heinamaa, lage plats, seal tantsiti ja pillimehed mängisid pilli. Viromägi on külarahva vana kokkukäimise koht.”

Jaan Ivand

Jaan Ivand

1896. aastal oli Pääsna külas Viido Ivandi perre sündinud poisslaps nimega Jaan Ivand, kes pärast pikka haridusteed asus 1928. aastal tööle Tallinna Linnavalitsuses jõuvankrite ja liikluse inspektori kohale, töötades esialgu samaaegselt ka Tallinna tehnikumis. Ta oli esimene liiklusinspektor Eestis ja andis olulise panuse liikluse korraldamisse ning eeskirjade väljatöötamisse.

Aivo Parring Ruusa koolis

Aivo Parring Ruusa koolis

 

 

Aivo Parring on sündinud Pääsnal 1940. a. Ta on Tartu Ülikooli matemaatika-informaatikateaduskonna dotsent, TÜ Puhta Matemaatika Instituut, geomeetria lektor, füüsika-matemaatika kandidaat, teadustöö teinud diferentsiaalgeomeetriast.

 

 

Pärandkultuuri objekte kaardistas 2010. aasta suvel RMK projekti raames Janne Eespäev:

Tuletorje pidu Viromäel

Tuletorje pidu Viromäel

Viromägi oli Pääsna niidu peal Viluste Tuletõrje Seltsi peopaik. Seltsi kuulus ka Pääsna mehi.

 

 

 

 

Pääsna veski 1971. a

Pääsna veski 1971. a

Pääsna veski ehitas 1895. aastal Gustav Valdson oma talu maale. Jahvatustööde kõrval on veski juures vee jõul laudu lõigatud ja laastu löödud. Võrumaa ja Räpina tööstuskombinaatide ajajärgul valmistati siin tünne, vankreid ja regesid. Veski juures oli sepikoda, kus rautati regesid ja vankreid ja tehti remonditöid. Veskilisi, eriti püülitegijaid tuli Suure-Veerksust, Mikitamäelt, Lepassaarest ja Setumaalt. Veskijärves ja kanalites oli rohkesti kalu: haug, latikas, ahven, turb, säinas, särg, hürrül, luts, roosärg, viidikas. Aastast 1963 tuli möldriks Erich Tepaskind, kes oli möldriks ka 1980. aastatel.

 

Metsavenna punkri koht Miina metsas

Metsavenna punkri koht Miina metsas

Metsavenna punkrid. Kivisilla Ilmar ei tahtnud sõtta minna, elas ja varjas end kümme aastat metsas. Sai Trumsi Alfrediga metsas kokku, magas teine ja tegi tuld Pindi Kusta suure kuuse all. Ilmar kutsus “tuppa sooja”, päästis Alfredi elu. Arukas punkrielanik seadis punkriavale oma käe järgi oksad. Kui neid oli liigutatud, tuli punker maha jätta. Haavapää metsas Kiisa pool asus teine punker – see oli hea koht, mäe seest tuli vesi. Punkrit köeti suure saksa päritolu ahjuga.

 

 

Pääsna küla hobusetee

Pääsna küla hobusetee

Pääsna küla hobusetee asub Võhandu oru tömbil neemikul endise Palo-Pääsna territooriumil. See oli küla hobusetee, mis läks mööda Järveotsa talu väravate tagant. Perepoeg Peeter Treierile, kelle sünniaasta on 1874, see ei meeldinud ja ta kaevanud sinna tiigi.

 

 

 

Maarjalille talu

Maarjalille talu

Maarjalille talu on tänapäeval suviseks peopaigaks, kus perenaine Marge Trumsi korraldab mitmesuguseid üritusi.

Comments are closed